Paljud iPhone'i ja teiste nutitelefonide kasutajad on kuulnud soovitust mitte laadida seadet üle 80%, kuid vähesed teavad, miks see tegelikult oluline on. Põhjus peitub liitiumioon-akude töömehhanismis, mitte tootjate turunduses.
Enamik kaasaegseid seadmeid kasutab laadimisalgoritmi nimega CC/CV ehk konstantse voolu ja konstantse pinge režiim. Kui aku on tühi, toimub laadimine kiiresti konstantse voolu režiimis – just sel etapil täitub aku ligikaudu 0–80% suhteliselt ruttu. Kui aku läheneb maksimaalse pinge lävele umbes 4,2 V juures, lülitub süsteem konstantse pinge režiimi, kus voolu järk-järgult vähendatakse. Seetõttu võtab viimase 20% laadimine märkimisväärselt kauem aega.
Probleemi tuum seisneb selles, et kõrgel laetuse tasemel on aku tugevama keemilise stressi all. Kui sellele lisandub soojus – ümbris, padi, päikesevalgus või mängimine – kiireneb aku vananemine oluliselt. Eriti kahjulik on anoodil asuva kaitsekihi ehk SEI kihi kasv ja tihenemine, mis aja jooksul vähendab aku kasulikku mahtu ning suurendab sisemist takistust. Tulemuseks on lühenenud kasutusaeg ja suuremad pingelangud.
Oluline on eristada ühekordset täislaadimist pidevast täislaetuna hoidmisest. Laadida iPhone 100%-ni enne pikka reisi või päeva, mil vajatakse maksimaalset autonoomsust, on täiesti mõistlik. Kahjulik on aga jätta seade pikaks ajaks laadijasse pärast täislaetuse saavutamist, eriti soojades tingimustes.
Igapäevaseks kasutamiseks peetakse liitiumioon-aku jaoks optimaalseks nn mugavustsooni – laetuse taset vahemikus 20–80%. See vähendab nii keemilist stressi kõrgel laetuse tasemel kui ka sügavatest tühjakslaadimistest tulenevat kulumist. Apple on selle põhimõtte rakendanud ka tarkvaras: iOS sisaldab optimeeritud laadimisfunktsiooni, mis õpib kasutaja harjumusi ja aeglustab laadimist üle 80% öösel, et vähendada aku vananemist.